Tasuta seemnetuvastaja veebis

Seemnetuvastaja paneb seemnele või seemnekaunale nime foto järgi, millel on näha selle suurus, kuju ja pind. Lahtisi seemneid on keerulisem tuvastada, sest need on väikesed, sarnased ning neil puuduvad lehed ja õied, mis taime tavaliselt paljastaksid. Õige, selge mõõtkavaga foto teeb selle võimalikuks.

See leht aitab aednikke, kellel on siltideta tallele pandud seemned, kogujaid, kes sorteerivad seemneid vahetuseks, ja kõiki, keda huvitab maast leitud kaun, pähkel või tiivuline seeme. Laadi seemnest joonlaua kõrval üles terav ja hästi valgustatud foto ning tööriist loeb tunnuseid, mis eristavad üht seemet teisest.

Kuna seemnete tuvastamine sõltub väga täpsest suurusest ja pinna peentest üksikasjadest, annavad kõige parema tulemuse mõõtkavaga foto seemnest, pinna lähivõte ning võimaluse korral kaun või vili, millest seeme pärines. Lühike märkus seemne päritolu kohta ahendab valikut veelgi.

Seemnete tuvastamisel on kõige olulisemad neli tunnust. Suurus on esimene ja tähtsaim, sest fotol ühesugusena näivaid seemneid võib eristada millimeeter või paar; seepärast peab igal pildil olema joonlaud või münt. Järgneb kuju: ümmargune, ovaalne, neerukujuline, lame ja kettataoline, pisarakujuline või nurgeline.

Värv ja muster lisavad üksikasju alates ühetoonilisest beežist või mustast seemnekestast kuni täpilise, laigulise või triibuliseni. Pinna tekstuur täiendab pilti, olgu seeme sile ja läikiv, sooniline, lohukestega, võrguline või kaetud peente karvadega.

Paljudel seemnetel on ka levimistunnus, mis reedab need kohe: pöörlev paberjas tiib, hõljuv siidine tutt, karvadesse haakuv konks või kõva kest. Nende tunnuste pildistamine koos seemne põhimõõtudega annab tuvastajale tugeva ja täpse vihjekogumi.

Kui seeme pärineb kaunast, kuprast, käbist või viljast, on see ümbris sageli kõige parem vihje. Seemnekaun võib olla väga eriilmelise kujuga: pikk oalaadne kaun, paberjas latern, ogaline kupar, puitunud käbi või lihakav vili viitab igaüks kindlatele taimeperekondadele.

Oluline on ka see, kuidas kaun avaneb. Mõni lõheneb korralikult mööda kahte õmblust, mõni avaneb plahvatuslikult, mõni vabastab seemned väikeste pooride kaudu ja mõni ei avane üldse. Seemnete paigutus sees — ühes reas, spiraalina või tiheda kogumina — annab veel teavet.

Seega pildista kauna koos seemnetega, kui see sul olemas on. Peotäis lahtisi pruune seemneid võib sobida kümnete taimedega, kuid samade seemnete näitamine nende iseloomulikus kaunas ahendab valiku sageli kohe ühele. Lisa nii terve kui ka avatud kaun, kui need on olemas.

Teadmine, kust seeme ligikaudu pärineb, suunab tuvastamist. Aias tallele pandud lilleseemned on tavaline juhtum, eriti kui pakendid on kadunud; nende hulka kuuluvad nii päevalille lamedad mustad kettad kui ka moonide imepisikesed tolmutaolised seemned. Köögiviljaseemneid otsitakse samal põhjusel ning paljudel, näiteks ubadel, kõrvitsatel ja tomatitel, on tuttav kuju.

Puuseemned moodustavad omaette rühma: tiivulised vahtraviljad, tammetõrud, saare tiivulised viljad, käbidest välja raputatud männiseemned ja suur valik pähkleid. Nende tiivad, kuprad ja käbid on tugevad tuvastamistunnused. Metsikute taimede ja umbrohtude seemnetel on sageli levimiseks mõeldud ogad, konksud või langevarjud.

Lisa kogu olemasolev kontekst — kas seeme pandi tallele, koguti või leiti ning kus. See üks märkus ütleb seemnetuvastajale, millisest maailmast kõigepealt otsida, muutes vaste kiiremaks ja usaldusväärsemaks. Pea meeles, et nimi ei anna luba tundmatut seemet istutada ega süüa.