Lehe tuvastaja

Lehe tuvastaja annab taimele või puule nime, kasutades ainult fotot lehest endast. Lehed on looduses ühed rikkalikumad tuvastusvihjed, sest nende kuju, servad, rood ja asetus on sama liigi piires hämmastavalt püsivad ning liikide vahel väga erinevad.

See leht aitab sul nime anda lehele, mille leidsid jalutuskäigul, vajutasid märkmikku või mis langes terrassile, olgu see pärit kõrgest puust või madalast aiataimest. Õit, vilja ega tervet taime pole vaja, kuigi nende olemasolu suurendab kindlust.

Kuna lehe tuvastamine sõltub peentest detailidest, annavad parima tulemuse tasaselt pildistatud terve leht ning serva ja roodude lähivõtted. Nende põhjal loeb tööriist tunnuseid, mis eristavad tammelehte vahtralehest, lihtlehte liitlehest ja laialehist taime okaspuust.

Lehtede tuvastamisel teevad suurema osa tööst neli tunnust. Esimene on kuju: kas leht on ovaalne, südamekujuline, kitsas ja paeljas, hõlmine või lehekesteks jagunenud? Teine on serv, mis võib olla sile, peenelt hambuline, jämedalt saagjas või sügavalt hõlmine.

Kolmas on roodumine, roodude muster. Sulgroodumisel on üks keskroog, millest hargnevad külgrood; sõrmroodumisel kiirgavad aluselt mitu pearoodu nagu sõrmed; paralleelroodumine kulgeb piki lehte ja viitab kõrrelistele ning nende sugulastele.

Neljas on asetus, see, kuidas lehed varrel paiknevad. Vastakuti lehed kasvavad paarikaupa, vahelduvad lehed paiknevad varrel nihkes ja männases lehed ümbritsevad üht punkti. Koos teadmisega, kas leht on liht- või liitleht, kitsendavad need neli tunnust võimalusi juba enne värvi, suuruse või tekstuuri hindamist.

Sageli küsitakse, kas leht pärineb puult või väiksemalt taimelt; lehe tuvastaja arvestab mõlemat. Puude lehti otsitakse tihti klassikaliste kujude järgi: hõlmine tammeleht, sõrmine vahtraleht, südamekujuline pärnaleht või saare ja pähklipuu liitlehekesed. Okaspuudel, nagu männil, kuusel ja nulul, on oma kitsas ja äratuntav okkalaadne lehestik.

Teiste taimede lehed — aiapüsikud, toataimed, köögiviljad ja umbrohud — katavad veel laiema valiku, kõrreliste paeljatest lehtedest hostade laiade ja sõnajalgade ning porgandite peenelt jagunenud lehtedeni.

Päritolu aitab, sest puu kohta ebatavaline lehekuju võib madalatel taimedel olla tavaline, ja vastupidi. Kui tead, kust leht pärineb, lisa see märkmetesse; kui ei tea, pildista küljes olevat oksakest või vart, sest puitunud oksad viitavad puudele ja pehmed rohelised varred rohttaimedele.

Ideaalne lehefoto on peaaegu nagu taimenäidise skann. Aseta üks kahjustamata küps leht lihtsale kontrastsele taustale ja pildista otse ülalt, nii et kogu piirjoon, tipp ja alus oleksid kaadris ning fookuses. Ühtlane loomulik valgus väldib varje, mis serva ja roodusid peidavad.

Lisa leheserva lähivõte ja roodumustri lähivõte, seejärel pööra leht ümber ja pildista alakülge, kus karvad ja roodude detailid on sageli selgemad. Kui leht kuulub liitlehele, näita tervet lehte kõigi lehekestega ning kohta, kus see oksakese külge kinnitub.

Lisa midagi mõõtkava näitamiseks, sest kahe- ja kahekümnesentimeetrine sama kujuga leht võivad kuuluda täiesti erinevatele taimedele. Puhtad, tasased ja hästi valgustatud fotod annavad lehe tuvastajale selge piirjoone ja detaili, mida ta kindla tulemuse jaoks vajab.